Püha Birma kasside iseloomustus

Iseloom ja käitumine.

Püha Birma kassi iseloom on täpselt niisama kaunis, leebe ja võluv, nagu tema välimuski.
Käitumiselt on ta graatsiline, majesteetlik ja tasakaalukas, iseloomu poolest aga äärmiselt õrn, armastav ja sõbralik. Ta on uudishimulik, natuke vallatu, väga intelligentne ja läbinisti hea iseloomuga.
Birma kass on sotsiaalne olend, kes armastab inimese seltskonda. Kui peremees koju saabub, tervitab Birma kass teda välisukse juures.
Ta seab end sageli tundideks inimese lähedusse, jälgides peremeest üksisilmi, nagu koer. Birmale meeldib silmside inimesega ning tema pilk on väga kõnekas ja väljendusrikas. Birma kassil on eriline ituitsioon taibata, millal tema isik on soovitud. Siis tuleb ta sülle ning nurrub pikalt oma pehme ja õrna nurrmootoriga.
Birma kass ei ole nii häälekas, nagu siiam, kuid oma meloodilise tämbriga armastab siiski aegajalt jutustada ja enamasti vastab meeleldi kui temaga räägitakse.
Väga uudishimuliku loomana osaleb Birma kass innukalt pere kodustes tegemistes: näiteks kui te kavatsete triikima hakata, on see kindlasti Püha Birma, kes juba pesukorvis ees ootab.
Birma ei muutu kunagi agressiivseks ega metsikuks. Tema graatsiline mäng on väga lõbus ja koomiline vaatepilt otsekui köitev etendus, mida arukas loom paistab ka ise hästi hästi teadvat. Birmad armastavad mängida ning teevad seda kuni vanaduseni. Mängides ilmnevad sel tõul samuti aegajalt koera omadused: ta toob peremehele tagasi talle visatud mänguasja ning ootab uut viset.
Birma kassid ei ole erilised ronijad, pigem eelistavad mängida põrandal ning puhata diivanil.
Ehkki Birma kass on läbini heatahtlik, oskab ta siiski oma väärikal moel anda nina pihta sellele, kes tema tüütamise või kiusamisega üle igasuguse piiri on läinud.
Kuna Birma kass on seltskondlik olend, on ta rahul ja õnnelik inimeste seltsis, kuid kannatab väga, kui on pikemaks ajaks üksi jäetud. Sellisel juhul tasuks kaaluda lisaks teise kassi võtmist, et neil oleks omavahel seltsim.
Birma kass on suurepärane sõber lastele ja saab enamasti hästi läbi pere teiste lemmikloomadega.
Oma tasakaaluka, leebe ja kodu ning peret armastava iseloomu tõttu sobib suurepäraselt toakassiks.
Inimene, kellel on õnn saada oma sõbraks Püha Birma kass, oskab varsti sügavalt hinnata, kui palju see loom oma armastusega mõjutab tema elu ja kodu, mida selle imelise loomaga jagatakse.

Välimus ja tõuomadused.

Püha Birma kassil on pikk, siidine, pehme, valkjas, kullakarvalise tooniga kasukas.
Tema nägu, kõrvad, saba ja käpad on tumedad. Käpaotsad on valged.
Silmad on suured, sageli peaaegu ümmargused ja türkiissinised.
Saba on kohev ja keskmise pikkusega. Pea on ümmargune, nina ja kõrvad keskmise suurusega.
Kaela ümber on kohev karvakrae.
Täiskasvanud isane kass kaalub tavaliselt 5-6 kg, emane 3,5-4 kg.
Kassipojad sünnivad valgetena. Looma kasvades ilmuvad järk-järgult tumedamad toonid kasukale.
Birma kassi kõnnak on lõvilikult graatsiline, mis tuleneb sellest, et tema tagumised jalad on esimestest pikemad.

Püha Birma värvimustreid on kolme tüüpi: ühtne (mask), triibuline (tabby) ja laiguline (kilpkonn).
Värvusi on viis: pruun, shokolaad, lilla, sinine ja punane.
Need omavahel kombineerituna annavad Püha Birma värvikoloriidiks 20 erinevat võimalust:
Pruunmask, pruuntabby mask ja pruun-kilpkonn mask.
Sinimask, sini-tabby mask ja sini-kilpkonn mask.
Shokolaadmask, shokolaad-tabby mask ja shokolaa-kilpkonn mask.
Lillamask, lilla-tabby mask ja lilla-kilpkonn mask.
Punamask, puna-tabby mask ja puna-kilpkonn mask.

Püha Birma oluliseks tõutunnuseks on valged käpaotsad. Tagakäppadel peaks valge ala ulatuma kiiluna päka alla ja valged piirkonnad olema mõlemal pool sümmeetrilised.
birmad_1

Hooldus ja tervis.

Püha Birma kassil on kaunis ja siidine, pika ja pehme karvaga kasukas, kuid see ei vaja erilist hooldust ning selle tõttu on Püha Birma pidamine lihtne.
Kasukat võiks kord nädalas kammida, et surnud karvad eemaldada. Birma kassid ise tavaliselt armastavad ja naudivad kammimist väga.
Kord kuus võiks loomal küüsi lõigata ja kord aastas tuleks ta vaktsineerida.
Aegajalt võib looma pesta ning kontrollida, kas karv ei ole kuskilt pusadesse läinud. Birma kass saab oma kauni kasuka eest hoolitsemisega üldreeglina ise väga hästi hakkama.
Selleks, et loom püsiks hea tervise juures, peaks tema menüü olema kvaliteetne, täisväärtuslik ja mitmekülgne ning alati olemas puhas vesi, sest birmad armastavad palju juua.
Tõuomaseid ja geneetilisi haigusi ega nõrkusi neil reeglina ei ole ja tervis on hea.
Birma kassid kasvavad aeglaselt. Täiskasvanud looma suurusse jõuavad nad enamasti alles kolmandal eluaastal. Kassipojad vajavad oma ema suhteliselt kaua ja seetõttu ei tohiks neid ära anda enne, kui nad on saanud kolmekuuseks.
Birma kass on reeglina väga puhtustarmastav loom.